ÜLDINFO

27.11.2008

Maa ja rahvas

Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia (FYROM), Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale.

Kreekas on ligikaudu  1400 saart, millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount Olympus, mis asub 2911 meetrit merepinnast. Kliima on vahemereliselt soe.

Maavaradest leidub Kreekas magneesiumi, asbesti, niklit ja boksiidi. Tuntuim kaevandatav maavara on marmor, mida ka eksporditakse.

Kreekas elab 10,7 miljonit inimest. Rahvastikust 98% on kreeklased (statistikas arvutatakse ka kõik elamisloa alusel riigis viibijad kreeklaste hulka) ja 2% muud rahvused. Keskmine eluiga on meestel 76 ja naistel 81 aastat.

Kreeka suurim linn on pealinn Ateena, kus elab 3,8 miljonit inimest. Teised suuremad linnad on Thessaloniki 1,057 miljonit elanikku), Patras (322,8 tuhat elanikku) ja Iraklio (292,5 tuhat elanikku)

Kreeka on liige olulisemates rahvusvahelistes organisatsioonides või ühendustes nagu Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, ÜRO, NATO, OECD, IMF, WTO ning Musta mere riikide majanduskoostöö ühendus. Kreeka liitus Euroopa Ühendusega (praegune Euroopa Liit)  kümnenda riigina 1981. aastal,  NATO-ga liituti 1952. aastal.  

Kreeka võttis 1. jaanuarist 2002. a. kasutusele euro.

Poliitiline süsteem

Kreeka on parlamentaarne vabariik. Iseseisvusvõitlust alustas Kreeka 1821. aastal ning nende iseseisvussõda lõppes Ottomani impeeriumist lahkulöömisega. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa survel sai Kreeka 1830 iseseisvaks. Monarhia kaotati 8. detsembri 1974. aasta referendumi tulemusel, mille järgselt kutsuti kokku parlament ja moodustati valitsus. Põhiseadus kehtib alates 11. juunist 1975. aastast, põhiseadust on muudetud märtsis 1986 ja aprillis 2001. 1986. aastal ette võetud põhiseaduse muudatused andsid võimu juurde peaministrile ja parlamendile.

Kreeka sini-valge triibuline ristiga lipp kinnitati riigilipuks 1833, kui kuningaks sai Baieri prints Otto. Rist vasemal ülanurgas sümboliseerib usku.

Õigussüsteem põhineb Rooma õigusel, moodustatud on tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtud.

President

Presidendi valib parlament 5-aastaseks ametiajaks. President võib ametis olla 2 ametiaega ning presidendiks kandideerija peab olema vähemalt 40 aastat vana. Järgmised presidendivalimised toimuvad 2010. aasta veebruaris. Praegune president Karolos Papoulias valiti ametisse 300-liikmelise parlamendi 279 poolthäälega.

Poliitilised parteid

Juba pikka aega kehtib sisuliselt kaheparteisüsteem, mis tähendab, et 2-st suurest juhtivast parteist kumbki moodustab tavaliselt valitsuse ning väiksematest parteidest saavad parlamenti üksikud. 2007. aasta septembris toimunud parlamendivalimiste tulemuste põhjal on parlamendis esindatud:

• valitsev konservatiivne partei New Democracy (loodud 1974. aastal; 41,8% häältest, 152 kohta);
• PASOK, sotsiaaldemokraadid (PanHellenic Socialist Movement, loodud 1974. aastal; 38,1 % häältest, 102 kohta);
• kommunistlik partei KKE (Communist Party of Greece, loodud 1918. aastal; 8,1% häältest, 22 kohta);
• vasakpartei Synaspismose (Coalition of the Left, loodud 1992) poolt juhitud liit SYRIZA (loodud 2004. aastal; 5% häältest, 14 kohta);
• paremäärmuslik partei LAOS (Popular Orthodox Rally, loodud 2000.aastal, 3,8% häältest, 10 kohta).

Kõik parteid, väljaarvatud KKE, pooldavad EL liikmelisust. Kreeka NATO-liikmelisust ei toeta KKE ja Synaspismos

Parlament

Parlament (Vouli ton Ellinon) valitakse 4. aastaks. Ühekojalises parlamendis on 300 kohta. Järgmised parlamendivalimised toimuvad 2011.a.

Valitsus

Traditsioonide kohaselt paneb valitsuse kokku enim hääli võitnud erakonna liider, kellest saab peaminister.  Viimaste valimistulemuste põhjal sai peaministriks Costas Karamanlis.

Valitsuse nimetab parlamendivalimiste järgselt ametisse president. Põhiseadusest tulenevalt saab enim hääli võitnud partei üle poole kohtadest parlamendis ning seega ei pea ta koalitsiooni moodustades oma võimulolekut jagama, koalitsioonis on üks partei. Seetõttu pole Kreekale omane sage valitsuste vahetumine. 

Valimisõigusõigus on alates 18. eluaastast, kandidaat peab olema vähemalt 25-aastane.

Ühiskondlikud liikumised ja survegrupid

Suurimad ja aktiivsemad survegrupid ühiskonnas on:

• Töötajate ametiühing - General Confederation of Greek Workers (GSEE), loodud 1918, president Christos Polyzogopoulos, peasekretär Kostas Poupakis;  ühenduste European Trade Union Confederation (ETUC) ja International Trade Union Conferation (ITUC) liikmed. (http://www.gsee.gr/)
• Tööandjate ametiliit - Federation of Greek Industries (SEV), loodud 1907 nimega Federation of Greek Industrialists and Handicrafts, juht Ulysses Kyriacopoulos, üle-Euroopalise tööandjate ametiliitude ühenduse Union of European Industrial and Employer`s Association (UNICE) liige. (http://www.fgi.org.gr/)
• Riigiametnike ametiühing - Greek Civil ServantsTrade Union (ADEDY), loodud 1926, juht Spyros Papaspyros. (http://www.adedy.gr/)

Surve- ja huvigrupid mängivad riigi sisepoliitikas olulist rolli. Kreeka ühiskonna omapäraks on sagedaste protestide ja oma huvide eest välja-astumiste organiseerimine ja toimumine. Ametiühingud kasutavad arvukaid streike sundimaks valitsust läbirääkimisi pidama, et seaduste koostamisel nende soovide ja tahtmistega arvestataks. Harvad pole riigis näiteks ka 24 tunnised ühistranspordi seisakud.

Ombudsman

1998. aastal loodi Kreekas Ombutsmani institutsioon, kelle poole saavad inimesed pöörduda kaebustega avaliku sektori asutuste vastu. Esimesel aastal saabus 7300 kaebust, millest enamus on suunatud IKA ehk sotsiaalkindlustussüsteemi ja kohaliku omavalitsuse asutuste vastu. Kaebuse läbivaatamise tähtajaks on 6 kuud. Kaebused jagatakse erinevate teemade ehk 5 abi-ombutsmani vahel: inimõigused, tervishoid, elamistingimused, riigi ja kodaniku suhted ning laste õigused. Ombutsmanil on õigus riigiasutustelt küsida lisateavet, dokumente või ka ametnikke küsitleda. Avalik teenistuja on kohustatud tegema koostööd, mis aitab kaasa asjaolude uurimisele ja tõe välja selgitamisele.

Haldussüsteem

Kreeka on jagatud 13 maakonnaks (Kr keeles Peripherie), mida juhib selle nõukogu  ja 51 prefektuuriks (Kr keeles Nomoi), millest 3 on laiendatud prefektuurid. Eksisteerib ka üks autonoomne piirkond (Agion Oros (Püha Mägi) ehk Mount Athos), kuhu saavad sisse vaid meessoost isikud. 51 prefektuuri jagunevad 1033 kohaliku omavalitsuse üksuseks. Viimased kohaliku omavalitsuse valimised leidsid aset 15. oktoobril 2006. aastal.