Eesti ja Kreeka

21.04.2010

Kreeka tunnustas Eestit 19. mail 1922 ning diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 2. oktoobril 1991. Kreeka ei ole kunagi tunnustanud Nõukogude okupatsiooni Eestis.

Eesti suursaatkond Ateenas alustas tööd aprillis 1997 ajutise asjuri Jüri Arusoo juhtimisel. 2000. a. septembrist 2003. a. juulini oli Eesti ajutiseks asjuriks Kreekas Katrin Kanarik. 18. aprillil 2001 andis oma volikirja Kreeka presidendile Constantinos Stephanopoulosele Eesti esimene taasiseseisvuse järgne suursaadik Kreekas Andres Unga, kes aastatel 2003-2007 resideeris Ateenas. 2007-2009 oli suursaadikuks Peep Jahilo. Eesti praegune suursaadik Kreekas Andres Talvik andis oma volikirja Kreeka presidendile üle 30.juunil 2009.a.

Eestit esindavad Kreekas kolm aukonsulit - George Nicholas Kassimatis Pireuses, Georgios Alexandros Honeos Thessalonikis ja Irene Panagopoulos Patrases.

Esimene Kreeka suursaadik Eestis pärast Eesti taasiseseisvumist oli alates 1993.a. Stelio Valsamas-Rhallis. 2000.a. juunist kuni 2002.a. augustini esindas Kreekat suursaadik Basil Ch. Patsikakis ning 2002.a. oktoobrist kuni 2005.a. veebruarini suursaadik Lyssandros Migliaressis-Phocas, kes mõlemad resideerisid Helsingis. 27.novembril 2008 andis oma volikirja Kreeka suursaadik Polydore Kokonas, vahetades välja 2005-2008 Tallinnas resideerinud suursaadiku Christos Karapanose.

Enne Teist Maailmasõda oli Eestil aukonsul Ateenas - A. K. Papadatos ja aseaukonsul Pireuses - S. A. Georgandas. 1922. a. nimetati Eesti saadikuks Kreekasse Varssavis resideeriv Aleksander Hellat, kes sai ametis olla mõned kuud, sest sama aasta novembris kutsuti ta Eestisse välisministriks.

Kreekal oli Eestisse akrediteeritud Varssavis resideeriv suursaadik Kimon A. Kollas. Tallinnas esindas Kreekat kindral-aukonsul Oskar Kerson (Suur-Karja 18).

Olulisemad visiidid

Eesti ja Kreeka riigi- ning valitsusjuhid ja välisministrid on kohtunud ka mitmete kõrgetasemeliste rahvusvaheliste ürituste raames (Kreeka oli EL eesistujariik jaanuar-juuni 2003).

Head suhted on Eesti ja Kreeka parlamentide vahel. 2. juunil 2003 loodi Riigikogus Eesti-Kreeka Parlamendirühm, mille esimeheks on Nelli Privalova. 2002. a. jaanuaris moodustati Kreeka Parlamendi juures Kreeka-Eesti sõprusgrupp, mille esimeheks on Dr. Eleftheria Bernidaki-Aldous. Kreeka Parlamendi Kreeka-Eesti sõprusgrupi delegatsioon külastas Eesti Riigikogu 2002. mais. Eesti Parlamendi Eesti-Kreeka sõprusgrupp käis Kreekas 2002. detsembris.

Lepinguline baas

Pärast Eesti taasiseseisvumist on Eesti ja Kreeka vahel alla kirjutatud ja jõustunud 10 lepingut:

• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 07.08.98)
• Meresõidualane leping (jõustus 02.04.99)
• Kokkulepe viisanõudest loobumise kohta (jõustus 04.12.99)
• Reisijate ja kauba rahvusvahelise autoveo alane kokkulepe (jõustus 10.05.00)
• Turismikoostöö kokkulepe (jõustus 13.12.00)
• Kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö kokkulepe (jõustus 15.04.02)
• Salastatud teabe kaitse leping (jõustus 14.05.02)
• Kaitsealase koostöö leping (jõustus 10.06.03)
• Haridus- ja kultuurikoostöö programm aastateks 2005, 2006 ja 2007(jõustus 15.06.2005)
• Tulumaksu ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping. (jõustus 01.08.2008)

Majandussuhted

Eesti ja Kreeka majandussuhted on olnud suhteliselt tagasihoidlikud. Alates Eesti kutsumisest Euroopa Liidu liitumiskõneluste esimesse ringi on Kreeka majandusringkondade huvi Eesti vastu järk-järgult tõusnud.

Majandussuhete arendamisel on koostööperspektiivi (mere)transpordi- ja transiidi, sadamate ja laevaehitamise, kõrgtehnoloogia valdkonnas ning metsanduse (puidutooted) ja põllumajandustoodete alal. Huvitatud ollakse ka turismialasest koostööst.

Juunis 2005 loodi Thessalonikis Kreeka - Balti Kaubandus- ja Tööstuskoda, mille eesmärgiks on arendada Kreeka ja Balti riikide vahelisi suhteid eelkõige kaubandus, majandus ja tehnoloogia valdkondades. Koja presidendiks on Läti Vabariigi aukonsul Thessalonikis Mr Agis Kynigopoulos ning asepresidendiks on Eesti Vabariigi aukonsul Mr George Honeos.

KAUBAVAHETUS

Eesti-Kreeka kaubavahetus on viimaste aastate jooksul olnud stabiilne, kuid tagasihoidlik. Viimaste aastate kaubavahetuskäive on olnud Eesti jaoks positiivne. Kreeka oli 2008. aastal kogukäibelt Eesti 40. kaubanduspartner osatähtsusega 0,1%.

Olulisemad ekspordiartiklid 2008. a:

• Mineraalsed tooted - 25%
• Transpordivahendid - 24,5
• Metallid ja metallitooted - 12,9%
• Loomsed tooted - 9,8%
• Muud tööstustooted - 9,1%
• Puit - ja puittooted - 8,8%

Olulisemad impordiartiklid 2008. a:

• Valmistoidukaubad ja joogid - 23,2%
• Tekstiil ja tekstiilitooted - 18,4%
• Keemiatooted - 16,9%
• Paberimass ja tooted sellest - 14%
• Masinad ja seadmed - 9,2%

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmeil oli seisuga 31.12.2009 Kreeka otseinvesteeringuid Eestis 126,6 miljoni krooni eest. Põhiliselt investeeriti kinnisvarasse, töötlevasse tööstusesse, hotellidesse ja restoranidesse ning finantsvahendusse. Eesti otseinvesteeringud Kreekasse 2009.aastal olid summas 8 miljonit krooni investeerituna peamiselt kinnisvarasse ja töötlevasse tööstusse.

TURISM

Kreeka on Eestlaste seas üha enam populaarsust koguv turismisihtpunkt. Reisifirmade andmetel külastas Kreekat 2006. aastal 17 600 Eesti turisti. 2007. aastal juba 27 684 turisti. Samal ajal on kasvanud ka Eestit külastavate Kreeka turistide arv. Kui 2006.aastal külastas Eestit 1731 Kreeka turisti, siis 2007. aastal juba 2712 Kreeka turisti.

Kultuuri- ja haridusalased suhted

Ajalooliselt on kreeka-katoliku usk esimene ristiusk, millega eestlased misjonäride kaudu lähemalt kokku puutusid. 11. sajandil ehitati Tartusse esimene õigeusu kirik ning 1920. a. oli neid juba 158.

Tartu Ülikoolis on klassikalise filoloogia õppetool, kus õpetatakse kreeka kultuuri, sealhulgas vanakreeka keelt, kirjandust, ajalugu, kunsti, arheoloogiat, mütoloogiat. Uus-Kreeka keelt saab õppida ka Tallinnas, Mainori Keeltekoolis.

Alates 1995. a. on kreeka kultuuri uurivatele teadlastele ja kraadiõppe üliõpilastele stipendiume ja rahalisi toetusi jaganud nii Alexander S. Onassise Fond kui ka Kreeka Riigi Stipendiumi Fond (Greek State Scholarship Foundation). Lisaks toimub Euroopa Liidu kõrgharidusprogrammi Erasmus raames ka ülikoolide üliõpilasvahetus. Tartu Ülikooli partnerid on Ateena Rahvuslik Ülikool (National University of Athens) ning Thessaloniki Aristotelese Ülikool (Aristotle University of Thessaloniki). Esimene tudengivahetus oli 1999/2000 õppeaastal ning tihe üliõpilasvahetus kahe riigi vahel on jätkunud. Näiteks õppis 2004/2005 õppeaastal Euroopa Liidu kõrgharidusprogrammi Erasmus raames Kreekas 7 üliõpilast Eestist, lisaks käis vahetusprogrammi raames Kreekas ka 7 õppejõudu. Kreeklasi õppis Tallinnas 5 ja õppejõude oli vahetusprgrammi raames 3. Alates detsembrist 2005 õpetab Tartu Ülikooli Usuteaduskonnas külalisprofessorina Grigorios Papathomas, keda finantseerib Kreeka Haridusministeerium. 2008/2009 õppeaastal õpetab Tallinna Ülikoolis kaks Kreeka külalisõppejõudu.

6.-8. oktoobril 2000 toimusid kultuurialase koostöö raames Rootsi saatkonna eestvedamisel Ateena Rahvusvahelises Raamatukeskuses Kreeka ja Baltimaade kirjanike kohtumised ning kirjanduse tutvustamine.
Mõlemas riigis on käinud esinemas eesti ja kreeka folklooriansamblid.

27.03-5.05.2001 osalesid Eesti kunstnikud Jaan Toomik ja Ene-Liis Semper põhjamaade ja Eesti, Läti ning Leedu kunstnike näitusel Kreekas.
Oktoobris 2001 osales 4. Kalamata rahvusvahelisel filmifestivalil Eesti Filmistuudios F-Seitse valminud Liivo Niglase dokumentaalfilm "Brigaad" ja võitis ühe peapreemia "Kuldne oliiv".

2002. a. Kreekas toimunud joonistusvõistlusel võitsid oma tööde eest mitmeid auhindu ka Eesti lapsed.

Eesti osales 2003. a. aprillis Ateenas toimunud EL-iga liituvaid riike tutvustaval fotonäitusel “Inimene ja loodus” fotokoguga Arne Maasiku teostest.

2003. a. mais-juunis leidis aset Ateena suurimas kultuurikeskuses Technopolises 10 EL-iga liituva riigi näitus. Eesti väljapaneku pealkiri oli "Cinema - it's a lie!" ja see koosnes Jaan Toomiku, August Künnapu ja Liina Siibi teostest. Projekti raames toimusid juunikuus Eesti, Läti, Leedu päevad. Eestist esines koor Vox Clamantis ja näidati Sulev Keeduse "Georgicat" ja Ülo Pikkovi, Janno Põldma ja Priit Pärna animafilme. 2. juunil toimus kolme Balti riigi ärifoorum, põhitähelepanuga turismil, IT-l, puidutööstusel.

9. mail 2003. a. toimus Thessalonikis kolme Balti riigi Gourmet Festival, mille avas Kreeka kultuuriminister Venizelos. Eestist osales peakokk Imre Kose, samuti olid igast riigist kohal võistlustantsupaar ning demonstreeriti rahvariideid.

2003. a. filmifestivalil Ateenas osales Eesti Peeter Simmi mängufilmiga "Head käed" ja Ülo Pikkovi, Janno Põldma ja Mait Laasi animafilmidega.

2004. aasta juunis-augustis (Ateenas kuni 12.09) oli üheaegselt Pärnu Moodsa Kunsti muuseumis ja Ateena Frissirase muuseumis paarisnäitus "Jumal muutub inimeseks", kus osalesid nii kreeka kui ka eesti kunstnikud. Et kreeklastel on palju jumalaid, siis oli Ateena näituse nimi "Jumalad muutuvad inimesteks". Näitusega seoses tekkinud kontaktid jätkuvad - Pärnusse on hangitud ka mõni kreeka kunstniku töö.

Pimedate ööde filmifestivalil on igal aastal olnud ka mõni Kreeka film.

2007. aasta novembris osales Veiko Õunpuu mängufilm „Sügisball” 48. Thessaloniki Rahvusvahelisel Filmifestivalil, võites parima režissööri tiitli.

2007. aasta novembris Ateenas Lalalounise ehtemuuseumis toimunud rahvusvahelisel ehtenäitusel „Challenging the Cathelaine” oli esindatud Eesti ehtekunstniku Kristi Paap'i töö.

2008. aasta veebruaris oli üleval Ateena rahvusvahelises koolis American Community School of Athens Eesti loodusfotode näitus.

2008. aasta aprillis esinesid Ateena anglikaani kirikus menuka kontserdiga Tõnis Mägi ning Kärt, Jaak, Ants ja Mart Johanson. Sama aasta mais Ateenas toimunud jazzifestivalil osales duo Jaak Sooäär-Tuule Kann. Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor Raul Talmari juhatusel võttis osa Ateena rahvusvahelisest koorifestivalist 2007.aasta novembris.

2008. aasta oktoobris toimunud 1.Korintose filmifestivalil sai parima meesnäitleja auhinna Andres Maimiku ja Rein Tolgi filmi „Jan Uuspõld läheb Tartusse” nimiosaline. Sama festivali raames linastus ka Peeter Simmi film „Georg”.

2009. aasta mais esines Tobiase keelpillikvartett Ateenas Benaki muuseumis.

2009. aastal esines edukalt duo Villu Veski - Tiit Kalluste projektiga "Põhjamaa saarte hääled" Kreekas kahel korral - mais Ateena jazzfestivalil ning septembris Dimitria festivalil Thessalonikis.

2010. aasta märtsis esinesid Andres Uibo ja  Aare Tammesalu Ateena orelifestivalil St Paul Anglikaani kirikus ning Aare Tammesalu lisaks Kreeka-Küprose keelpillikvartetis Küprose Majas.

Folklooriringkondadel on olemas kontaktid kreeklastega, 2001. aastal osalesid kreeklased rahvusvahelisel folkloorifestivalil Baltica. See festival rändab Eesti, Läti ja Leedu vahet - 2004.a taas Tallinnas, kreeklasi polnud, kuid 2007. aastaks on üks kreeka rühm juba registreerunud.

Eestis tegutseb kreeka muusika ansambel "Zorbas", kelle eestvedamisel loodi 2000. a. ka kreeka muusikasõprade klubi.

Kreeka presidendi Stephanopoulose visiidil kuulutas Eesti president välja Pythease stipendiumi (10 000 EEK) (Pytheas oli 4. saj e.Kr elanud Kreeka maadeavastaja, kes kaardistas ka Eesti saari), mida antakse Kreeka kultuuriga tegelevale eestlasele. 2001. a. sai selle stipendiumi Jaan Unt Pythease fragmentide tõlkimiseks.

Eesti keelde on tõlgitud üle 30 kreeka kirjandusteose, nende hulgas selliste autorite töid nagu Aisopos, Homeros, Platon ja Sophokles ning Kavafis, Elitis, Karagatsis, Hadzis ja Asimakopoulos.