Eesti ja Kreeka

20.09.2011

Kreeka tunnustas Eesti Vabariiki 19. mail 1922. 1922. aastal nimetati Eesti saadikuks Kreekasse Varssavis resideerinud Aleksander Hellat, kes sai ametis olla mõned kuud, sest sama aasta novembris kutsuti ta Eestisse välisministriks. Enne Teist maailmasõda oli Eesti aukonsul Ateenas Augustin Constantin Papadatos (aastatel 1929–1940) ja aseaukonsul Pireuses Spiridon A. Georgandas (aastatel 1928–1940). Kreeka oli Eestisse akrediteerinud Varssavis resideerinud suursaadiku Kimon A. Kollas’e. Kreeka aupeakonsul Eestis oli Jüri Parik, aastani 1929, seejärel Oskar Kerson aastani 1940.

Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 2. oktoobril 1991. Eesti suursaatkond Ateenas alustas tööd 1997. aasta aprillis ajutise asjuri Jüri Arusoo juhtimisel. 18. aprillil 2001 esitas oma volikirja Kreeka presidendile Constantinos Stephanopoulosele esimene Eesti taasiseseisvumise järgne suursaadik Kreekas Andres Unga, resideerides esialgu Tallinnas. Alates 2003. aasta augustist resideerib Eesti suursaadik Ateenas. Eesti praegune suursaadik Kreekas, Andres Talvik andis oma volikirja Kreeka presidendile Karolos Papouliasele üle 30. juunil 2009. aastal.

Eestit esindavad Kreekas kolm aukonsulit - George Nicholas Kassimatis Pireuses, Georgios Alexandros Honeos Thessalonikis ja Irene Panagopoulos Patrases.

Esimene Kreeka suursaadik taasiseseisvunud Eestis oli alates 1993. aastast Stelio Valsamas-Rhallis, resideerides Helsingis. 2005. aasta veebruaris avas Kreeka suursaatkonna Tallinnas, esimeseks Tallinnas resideerinud suursaadikuks oli Christos Karapanos. Kreeka praegune suursaadik Eestis, Polydoros Kokonas esitas volikirja 27. novembril 2008.

Olulisemad visiidid

Kreeka parlamendis on loodud Kreeka-Eesti sõprusgrupp. Sõprusgrupi esimees on Panagiotis Kouroumplis.

Lepinguline baas

• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 07.08.98)
• Meresõidualane leping (jõustus 02.04.99)
• Kokkulepe viisanõudest loobumise kohta (jõustus 04.12.99)
• Reisijate ja kauba rahvusvahelise autoveo alane kokkulepe (jõustus 10.05.00)
• Turismikoostöö kokkulepe (jõustus 13.12.00)
• Kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö kokkulepe (jõustus 15.04.02)
• Salastatud teabe kaitse leping (jõustus 14.05.02)
• Kaitsealase koostöö leping (jõustus 10.06.03)
• Tulumaksu ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 01.08.08)
   

Majandussuhted

Eesti ja Kreeka majandussuhted on olnud suhteliselt tagasihoidlikud. Majandussuhete arendamisel on koostööperspektiivi (mere)transpordi- ja transiidi, sadamate ja laevaehitamise, kõrgtehnoloogia valdkonnas ning metsanduse (puidutooted) ja põllumajandustoodete alal. Huvitatud ollakse ka turismialasest koostööst.
Juunis 2005 loodi Thessalonikis Kreeka – Balti Kaubandus- ja Tööstuskoda, mille eesmärgiks on arendada Kreeka ja Balti riikide vahelisi suhteid eelkõige kaubandus-, majandus- ja tehnoloogia valdkonnas.
 

KAUBAVAHETUS

Eesti-Kreeka kaubavahetus on olnud viimastel aastatel tagasihoidlik. Majanduslangus põhjustas kaubavahetuse märgatava vähenemise. Eesti eksport Kreekasse vähenes 2010. a. 15%, import Kreekast aga suurenes 20% võrra. Läbi aastate on Kreeka olnud Eestile 40. kaubanduspartner 0,1%ga kogumahust. 2010. a oli Kreeka Eesti kaubanduspartnerite hulgas 47. kohal, kaubavahetuse käive 13,8 mln eurot.

Eesti-Kreeka kaubavahetus aastatel 2002-2010 (miljonit eurot)

Allikas: Statistikaamet

Olulisemad ekspordiartiklid 2010. a:

• Mineraalsed kütused – 18.1%
• Puit ja tooted sellest – 15%
• Alumiinium ja tooted sellest – 13.4%
• Paber ja tooted sellest – 8.9%
• Piimatooted – 8.3%

Olulisemad impordiartiklid 2010. a:

• Farmaatsiatooted – 14.6%
• Puuvill, kangad ja tooted nendest – 13.5%
• Masinad ja mehaanilised seadmed – 8.9%
• Aed- ja puuviljad – 6.2%
• Loomsed või taimsed õlid – 5.4%

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel moodustasid Kreeka investeerinud Eestisse 2010. a.-l 7,13 mln eurot. Enamus investeeringuid on tehtud finantsvahendusse, jae- ja hulgikaubandusse ning kinnisvarasse. Eesti otseinvesteeringud Kreekasse moodustasid 2010. a.-l 0,59 mln eurot. Investeeritud on peamiselt kinnisvara- ja ehitussektorisse ning töötlevasse tööstusesse.

TURISM

Kreeka on eestlaste seas populaarne turismisihtpunkt. Reisifirmade andmetel külastas Kreekat 2008. aastal 21 340 Eesti turisti (3,9% lähetatutest) ja 2009. aastal 20 680 turisti (5,4%). Eestit külastavate Kreeka turistide arv on viimastel aastatel püsinud stabiilselt 2 500 läheduses (2008. a. -2 535; 2009. a.- 2337), mis moodustab 0,2% välisturistide üldarvust.

Kultuuri- ja haridusalased suhted

Ajalooliselt on kreeka-katoliku usk esimene ristiusk, millega eestlased misjonäride kaudu lähemalt kokku puutusid. 11. sajandil ehitati Tartusse esimene õigeusu kirik ning 1920. a. oli neid juba 158.

Tartu Ülikoolis saab õppida kreeka keelt ja kirjandust.
Alates 1995. a. on kreeka kultuuri uurivatele teadlastele ja kraadiõppe üliõpilastele stipendiume ja rahalisi toetusi jaganud nii Alexander S. Onassise Fond kui ka Kreeka Riiklik Stipendiumi Fond. Lisaks toimub Euroopa Liidu kõrgharidusprogrammi Erasmus raames ka ülikoolide üliõpilasvahetus. Tartu Ülikooli partnerid on Ateena Rahvuslik Ülikool (National University of Athens) ning Thessaloniki Aristotelese Ülikool (Aristotle University of Thessaloniki). Esimene tudengivahetus oli 1999/2000 õppeaastal ning tihe üliõpilasvahetus kahe riigi vahel on jätkunud.

Eesti keelde on tõlgitud üle 30 kreeka kirjandusteose, nende hulgas Aisopose, Homerose, Platoni ja Sophoklese ning Kavafise, Elitise, Karagatsise, Hadzise ja Asimakopoulose töid.

Eesti ja Kreeka kultuurisuhted on tihedad.

Eesti muusikasündmused Kreekas viimastel aastatel:
2011. a suvel Hortus Musicuse kontsert Rhodose saarel;
2010. a. Estonia poistekoori kontserdid Ateenas, Larissas, Melivias ja Thessaloniki Dimitria Festivalil;
Villu Veski - Tiit Kalluste Naxose saarel;
Duo UMA (Robert Jürjendal, Aleksei Saks) Thessalonikis, Püha Ristija Johannese Eelkäija kloostris Larissa lähedal ja Ateena džässifestivalil;
Tobiase keelpillikvartett ja Andres Uibo – Aare Tammesalu Ateenas;
2009. a. duo Villu Veski – Tiit Kalluste kavaga „Põhjala hääled” Ateenas ja Põhja-Kreekas,
Tobiase keelpillikvartett ja Sofia Joons – Maarja Nuut;
2008. a. Tõnis Mägi, Kärt, Jaak, Ants ja Mart Johanson Ateenas;

Kreeka folklooriansamblid on sagedased külalised rahvusvahelisel folkloorifestivalil Baltica. Kreeka muusika ansambel Eestis "Zorbas" tähistas 2010. a. oma kümnendat aastapäeva.

Eesti filmid on olnud edukad Kreeka filmifestivalidel:
2010. a. sai Anu Auna lühimängufilm „Vahetus“ Thessaloniki lühifilmide festivalil silmapaistva kinokunsti saavutuse auhinna;
2008. a. toimunud 48. Thessaloniki Rahvusvahelisel Filmifestivalil sai Veiko Õunpuu „Sügisball” parima režissööri tiitli ja 1. Korintose filmifestivalil parima meesnäitleja auhinna Andres Maimiku ja Rein Tolgi „Jan Uuspõld läheb Tartusse” nimiosaline.
Kreekas on linastunud ka Imbi Paju dokumentaalfilm „Soome lahe õed” (2010), varasematel aastatel Sulev Keeduse "Georgica", Peeter Simmi „Georg” ja "Head käed", Liivo Niglase dokumentaalfilm "Brigaad" ning Mait Laasi, Ülo Pikkovi, Janno Põldma ja Priit Pärna animafilmid.
Pimedate Ööde filmifestivalil on igal aastal linastunud mõni Kreeka film.

Toimunud näitused:
2010. a detsembris 2011. a jaanuaris Larissas Eesti kindanäitus;
2008. a Eesti loodusfotod American Community School of Athens’is;
2007. a Kristi Paap Ateenas rahvusvahelisel ehtenäitusel „Challenging the Cathelaine”;
2004. a üheaegselt Pärnu Moodsa Kunsti muuseumis ja Ateena Frissirase muuseumis paarisnäitus "Jumal muutub inimeseks", kus osalesid nii kreeka kui ka eesti kunstnikud;
2003. a Ateenas Aarne Maasiku fotokogu ning Jaan Toomiku, August Künnapu ja Liina Siibi projekt "Cinema - it's a lie!".