Eesti
English
Eesti ja Kreeka »

Eesti ja Kreeka

24.10.2013

 

Kreeka tunnustas Eesti Vabariiki 19. mail 1922. 1922. aastal nimetati Eesti saadikuks Kreekasse Varssavis resideerinud Aleksander Hellat, kes sai ametis olla mõned kuud, sest sama aasta novembris kutsuti ta Eestisse välisministriks. Aastatel 1929–1940 oli Eesti aukonsul Ateenas Augustin Constantin Papadatos  ja aastatel 1928–1940 aseaukonsul Pireuses Spiridon A. Georgandas. Kreeka oli Eestisse akrediteerinud Varssavis resideerinud suursaadiku Kimon A. Kollas’e. Kreeka aupeakonsul Eestis aastani 1929 oli Jüri Parik, seejärel Oskar Kerson aastani 1940.

Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 2. oktoobril 1991. Eesti suursaatkond Ateenas alustas tööd 1997. aasta aprillis ajutise asjuri Jüri Arusoo juhtimisel. 18. aprillil 2001 esitas oma volikirja Kreeka presidendile Constantinos Stephanopoulosele esimene Eesti taasiseseisvumise järgne suursaadik Kreekas Andres Unga, resideerides esialgu Tallinnas. Alates 2003. aastast resideerib Eesti suursaadik Ateenas. Eesti praegune suursaadik Kreekas Margus Rava andis oma volikirja Kreeka presidendile Karolos Papouliasele üle 15. oktoobril 2013. aastal.

Eestit esindavad Kreekas kaks aukonsulit - Irene Panagopoulos Patrases ja Nikolaos Kantarzis Kosi saarel.

Esimene Kreeka suursaadik taasiseseisvunud Eestis oli alates 1993. aastast Stelio Valsamas-Rhallis, resideerides Helsingis. 2005. aasta veebruaris avas Kreeka suursaatkonna Tallinnas, esimeseks Tallinnas resideerinud suursaadikuks oli Christos Karapanos. Kreeka praegune suursaadik Eestis Constantine Catsambis esitas volikirja 30. mail 2013.

Kreeka parlamendis on loodud Kreeka-Eesti sõprusgrupp. Sõprusgrupi esimees on Tsoumanis Dimitrios.

Olulisemad visiidid

Kreekasse
juuni 2010 Riigikogu esimees Ene Ergma
mai 2008 välisminister Urmas Paet
juuni 2004 välisminister Kristiina Ojuland
mai 1999 president Lennart Meri riigivisiit

 

Eestisse
mai 2003 peaminister Costas Simitis
juuni 2002  asevälisminister Anastassios Giannitsis
oktoober 2000 president Constantionos Stephanopoulose riigivisiit

Lepinguline baas

  • Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 07.08.98)
  • Meresõidualane leping (jõustus 02.04.99)
  • Kokkulepe viisanõudest loobumise kohta (jõustus 04.12.99)
  • Reisijate ja kauba rahvusvahelise autoveo alane kokkulepe (jõustus 10.05.00)
  • Turismikoostöö kokkulepe (jõustus 13.12.00)
  • Kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö kokkulepe (jõustus 15.04.02)
  • Salastatud teabe kaitse leping (jõustus 14.05.02)
  • Kaitsealase koostöö leping (jõustus 10.06.03)
  • Tulumaksu ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 01.08.08)
  • Eesti ja Kreeka välisministeeriumide vahelise koostöö memorandum (jõustus 27.02.2012)
  • Memorandum koostööks korruptsiooni ja bürokraatia vähendamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste abil (jõustus 05.12.2012)

Majandussuhted

Eesti ja Kreeka majandussuhted on olnud suhteliselt tagasihoidlikud. Majandussuhete arendamisel on koostööperspektiivi (mere)transpordi- ja transiidi, sadamate ja laevaehitamise, kõrgtehnoloogia valdkonnas ning metsanduse (puidutooted) ja põllumajandustoodete alal. Huvitatud ollakse ka turismialasest koostööst.

Juunis 2005 loodi Thessalonikis Kreeka – Balti Kaubandus- ja Tööstuskoda, mille eesmärgiks on arendada Kreeka ja Balti riikide vahelisi suhteid eelkõige kaubandus-, majandus- ja tehnoloogia valdkonnas.

KAUBAVAHETUS

Eesti-Kreeka kaubavahetus on viimasel kümnendil olnud stabiilne, kuid tagasihoidlik. Viimaste aastate kaubavahetuskäive on olnud Eesti jaoks positiivne. 2011. aastal oli Kreeka kogukäibelt Eesti 52. kaubanduspartner osatähtsusega 0,1%.


Eesti-Kreeka kaubavahetus aastatel 2002-2011 (miljonit eurot)

  Eksport

Import

2005 16,4 6,3
2006 13,7 7,9
2007 14,3 9,0
2008 14,3 8,6
2009 7,9 5,9
2010 6,7 7,1
2011 7,2 6,8

Allikas: Statistikaamet

Olulisemad ekspordiartiklid 2011.a:

  • Loomsed tooted – 39%
  • Mineraalsed tooted – 17,8%
  • Muud tööstustooted – 13,2%
  • Puit ja puittooted – 8,9%

Olulisemad impordiartiklid 2011. a:

  • Masinad ja seadmed – 25,7%
  • Keemiatooted – 19,4%
  • Valmistoidukaubad ja joogid – 17,3%
  • Tekstiil ja tekstiilitooted – 12,2%

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel oli Kreeka otseinvesteeringute positsioon seisuga 31.03.2012 Eestis 4,2 mln eurot. Enamus investeeringuid on tehtud finantsvahendusse, jae- ja hulgikaubandusse ning kinnisvarasse. Samal ajal Eesti otseinvesteeringute positsioon Kreekas oli 1,3 mln eurot. Investeeritud on peamiselt kinnisvara- ja ehitussektorisse ning töötlevasse tööstusesse.

TURISM

Kreeka on eestlaste seas populaarne turismisihtpunkt. Eesti Panga poolt mobiilpositsioneerimise kaudu saadud andmetel külastas Kreekat 2012.a 9 kuuga 23 554 inimest. Eestit külastavate Kreeka turistide arv on viimastel aastatel püsinud stabiilselt 2 500 läheduses (2012.a 10 kuuga 2400 Kreeka turisti), mis moodustab 0,15% välisturistide üldarvust.

Kultuuri- ja haridusalased suhted

Ajalooliselt on kreeka-katoliku usk esimene ristiusk, millega eestlased misjonäride kaudu lähemalt kokku puutusid. 11. sajandil ehitati Tartusse esimene õigeusu kirik ning 1920. a. oli neid juba 158.

Tartu Ülikoolis saab õppida kreeka keelt ja kirjandust.

Alates 1995. a. on kreeka kultuuri uurivatele teadlastele ja kraadiõppe üliõpilastele stipendiume ja rahalisi toetusi jaganud nii Alexander S. Onassise Fond kui ka Kreeka Riiklik Stipendiumi Fond. Lisaks toimub Euroopa Liidu kõrgharidusprogrammi Erasmus raames ka ülikoolide üliõpilasvahetus. Tartu Ülikooli partnerid on Ateena Rahvuslik Ülikool (National University of Athens) ning Thessaloniki Aristotelese Ülikool (Aristotle University of Thessaloniki). Esimene tudengivahetus oli 1999/2000 õppeaastal ning tihe üliõpilasvahetus kahe riigi vahel on jätkunud.

Eesti keelde on tõlgitud üle 30 kreeka kirjandusteose, nende hulgas Aisopose, Homerose, Platoni ja Sophoklese ning Kavafise, Elitise, Karagatsise, Hadzise ja Asimakopoulose töid.

Eesti ja Kreeka kultuurisuhted on tihedad.

Eesti muusikasündmused Kreekas viimastel aastatel:
2011. a suvel Hortus Musicuse kontsert Rhodose saarel; 2010. a Estonia poistekoori kontserdid Ateenas, Larissas, Melivias ja Thessaloniki Dimitria Festivalil; Villu Veski - Tiit Kalluste Naxose saarel; Duo UMA (Robert Jürjendal, Aleksei Saks) Thessalonikis, Püha Ristija Johannese Eelkäija kloostris Larissa lähedal ja Ateena džässifestivalil; Tobiase keelpillikvartett ja Andres Uibo – Aare Tammesalu Ateenas;

2009. a duo Villu Veski – Tiit Kalluste kavaga „Põhjala hääled” Ateenas ja Põhja-Kreekas, Tobiase keelpillikvartett ja Sofia Joons – Maarja Nuut;

2008. a Tõnis Mägi, Kärt, Jaak, Ants ja Mart Johanson Ateenas;

2012.a suvel osales tantsuansambel „Kihnumua“ Lefkada saare folkloorifestivalil.

Kreeka folklooriansamblid on sagedased külalised rahvusvahelisel folkloorifestivalil Baltica.

Kreeka muusika ansambel Eestis "Zorbas" tähistas 2010. a oma kümnendat aastapäeva.

Eesti filmid on olnud edukad Kreeka filmifestivalidel:

2010. a sai Anu Auna lühimängufilm „Vahetus“ Thessaloniki lühifilmide festivalil silmapaistva kinokunsti saavutuse auhinna;

2008. a toimunud 48. Thessaloniki Rahvusvahelisel Filmifestivalil sai Veiko Õunpuu „Sügisball” parima režissööri tiitli ja 1. Korintose filmifestivalil parima meesnäitleja auhinna Andres Maimiku ja Rein Tolgi „Jan Uuspõld läheb Tartusse” nimiosaline.

Kreekas on linastunud ka Imbi Paju dokumentaalfilm „Soome lahe õed” (2010), varasematel aastatel Sulev Keeduse "Georgica", Peeter Simmi „Georg” ja "Head käed", Liivo Niglase dokumentaalfilm "Brigaad" ning Mait Laasi, Ülo Pikkovi, Janno Põldma ja Priit Pärna animafilmid.

Pimedate Ööde filmifestivalil on igal aastal linastunud mõni Kreeka film. 2012. a PÖFFi fookuses oli Kreeka viimase paari aasta ekraaniteoste paremik ja postuumselt sai PÖFFi elutöö auhinna Euroopa autorifilmi väljapaistvamaid stiilimeistreid Theo Angelopoulos (1936-2012).

Toimunud näitused:

2011. a Larissas Eesti kindanäitus; 5 Eesti ehtekunstniku Anneli Tammiku, Kaire Ranniku, Ketli Tiitsare, Kristi Paapi ja Maria Valdma näitus Ilias Lalaounise ehetemuuseumis;

2008. a Eesti loodusfotod American Community School of Athens’is;

2007. a Kristi Paap Ateenas rahvusvahelisel ehtenäitusel „Challenging the Cathelaine”;

2004. a üheaegselt Pärnu Moodsa Kunsti muuseumis ja Ateena Frissirase muuseumis paarisnäitus "Jumal muutub inimeseks", kus osalesid nii Kreeka kui ka Eesti kunstnikud;

2003. a Ateenas Aarne Maasiku fotokogu ning Jaan Toomiku, August Künnapu ja Liina Siibi projekt "Cinema - it's a lie!"

TopBack

© Eesti Suursaatkond Ateenas Messogion Ave. 2-4, GR-115 27 Ateena, Kreeka tel. (30 210) 74 75 660, e-mail: embassy.athens@mfa.ee