MAJANDUS

20.07.2010

Makromajandus

Kreeka majandus on Euroopa Liidu majandusega tihedalt seotud, kuna nii peamised ekspordi kui ka impordipartnerid on EL liikmesriigid. Kuni  viimase ajani oli Kreeka majanduskasv suhteliselt kõrge küündides 2007. aastal 3,9%-ni.  Seoses rahvusvahelise majanduskriisiga langes 2008. aasta majanduskasv 2%-le,  kuigi algseks prognoosiks peeti 4%.   2009. aasta majanduskasvuks loodeti 2,7%, mis lõpuks kujunes hoopiski -2% .  2010. aasta prognoosi kohaselt toimub veel suuremgi langus jäädes vahemikku -3,5% kuni -4,5%.

Sisemajanduse kogutoodang (SKT) moodustas 2007. aastal  228,949 miljardit, 2008.a. 242,9 miljardit eurot.

Peamised majandusnäitajad (muutus eelmise perioodiga võrreldes, %)

Allikas: Invest in Greece Agency, Bank of Greece

Väliskaubandus

Kreeka eksport 2007. aastal moodustas 17,4 miljardit eurot ja import 58,9 miljardit eurot. Enamik kaubavahetusest toimus Euroopa Liidu liikmesriikidega. Suurimad kaubanduspartnerid olid Saksamaa ja Itaalia.

Kreeka peamised kaubanduspartnerid 2008. aastal

Allikas: Kreeka välisministeerium

Peale tööstuskaupade on peamisteks ekspordiartikliteks mitmesugused puu- ja juurviljad, sh oliivid ja oliiviõli, tubakas, nisu ja muud põllumajandustooted. Eksporditakse ka rafineeritud kütust, peamiselt Balkani riikidesse. 2007.aastal andis tööstuskaupade eksport 9,8 miljardit, rafineeritud kütus 2 miljardit ning toidukaubad 1,5 miljardit eurot.

Levinuimad imporditavad tooted on toiduained ning keemia- ja masinatööstuse tooted, samuti kütused. Väliskaubanduse puudujääki tasakaalustatakse teenuste ekspordiga, eelkõige saadava tuluga turismilt ja laevandusest. Need kaks valdkonda ongi riigi peamisteks tuluallikateks. Enamus saartel elavatest kreeklastest on hõivatud turismiga.

Välisinvesteeringud

Välisriikide otseinvesteeringud Kreekasse vähenesid 2007. aastal 64,3% aasta varasemaga võrreldes. Kui 2006.a. oli otseinvesteeringuid summas 5,4 miljardit dollarit, siis 2007. aastal üksnes 1,9 miljardit. Konkurentsivõimelt ning välisriikide otseinvesteeringutelt on Kreeka OECD riikide hulgas viimaste seas. Iga aastaga on Kreeka positsioon halvenenud. Kui 2002. aastal oldi konkurentsivõimelt 40. kohal, siis 2006. aastal 48 ning 2007 juba 53. kohal. Põhjuseks peetakse Kreeka laiaulatuslikku bürokraatiat, korruptsiooni, maksusüsteemi pidevat muutmist, paindumatut tööjõuturgu ning institutsionaalset ebastabiilsust. Suurem osa välisinvesteeringutest tuleb Kreekasse teistest eurotsooni riikidest. Kreeka ise eelistab investeerida Türki, Hispaaniasse ja Balkani riikidesse. Kreeka enda investeeringud välisriikidesse ulatusid 2006. aastal 2,3 miljardi euroni, 2007.aastal 2,1 miljardit eurot.

Tänu Kreeka valitsuse jõulistele erastamiskavadele paranes välisinvesteeringute positsioon 2008. aastal. Riikliku telekommunikatsioonifirma OTE 19,99% aktsiad müüdi Deutsche Telekom'ile hinnaga 2,548 miljardit eurot. Piraeuse sadama konteinerterminali 35-aastase kasutamisõigusega erastamisleping summas 4,35 miljardit eurot sõlmiti maailmas suuruselt teise konteinerterminali operaatori Cosco Pacific'uga.

Majandusharud

Kreeka sisemajanduse kogutoodangust moodustub teenustesektor 73,3%, tööstus 21,3% ja põllumajandus 5,4%.

Teenustesektor

Kreeka kõige kiiremini arenev sektor on teenustesektor - turism, laevandus, pangandus.

Turism

Turismisektor annab 18% Kreeka sisemajanduse kogutoodangust ja selles on hõivatud 18% tööjõust. 2007. aastal külastas Kreekat üle 18,7 miljoni välisturisti, millega Kreeka oli 17. turismi sihtriik maailmas. Ateena Rahvusvaheline Lennujaam "Eleftherios Venizelos" näitab pidevat kasvu, tõusutendents on nii reisijate kui ka lendude arvus. 2007. aastal läbis lennujaama 16,5 miljonit reisijat. Regulaarlende tegi 70 lennuettevõtet, lennates 116 erinevasse sihtpunkti (50 erinevasse riiki).

Laevandus

Kreeka on üks tähtsamaid laevandusriike maailmas. Viiendik maailma laevastikust kuulub Kreeka laevaomanikele. Laevandus moodustab 7% Kreeka SKP-st. Laevandus andis 2007. aastal Kreeka majandusele 16,939 miljardit eurot. Umbes 160 000 inimest töötab otseselt laevanduses ehk 4 - 4,5% Kreeka tööjõust. Kogu maailmas ollakse suuremate kui 1000gt laevadega 3. kohal pärast Panamat ja Libeeriat, EL-s aga esimesel (22,9%). Kreeka lippu kannab 1455 laeva kogutonnaažiga 35,1 miljonit. Lisaks kuulub Kreeka reederitele 3153 teise riigi lipu all sõitvat laeva, moodustades 16,5% maailma laevastikust kogutonnaažiga 100,3 miljonit ning transpordivõimsuselt 15,5% kandevõimega 167,2 miljonit.

Allikas: Lloyd's Register

Pangandus

2008. aastal tegutses Kreekas kokku 64 krediidiasutust, nende hulgas 19 kommertspanka, 16 krediidiliitu, 23 teiste EL riikide ning 5 kolmandate riikide krediidiasutust.

Samas on Kreeka pangad aktiivselt laienenud Ida- ja Kagu-Euroopasse, sh Eestisse. 2007.a. tegutses teistes riikides 3000 Kreeka panga tütarettevõtet, andes tööd umbes 42 tuhandele inimesele. 8% pangandusturust omatakse Balkani riikides, varadega väärtuses 26 miljardit eurot. Bulgaarias tegutseb 640 Kreeka panga harukontorit, moodustades 23,6% kogu varade väärtusest. Makedoonias tegutseb 75 harukontorit, moodustades 32,6% sealsest pangandusturust.

Allikas: Hellenic Bankers Association

Energeetika

Kreeka on kujunemas oluliseks energiatransiidi riigiks. Venemaa ja Bulgaariaga sõlmiti aprillis 2005 kolmepoolne leping Burgas - Alexandroupolise naftajuhtme ehitamiseks. Ehitus peaks algama 2009. aasta lõpus. 286 km pikkuse naftajuhtme eesmärgiks on transportida Vene naftat Burgase sadamast Bulgaarias Alexandroupolisse sadamasse Kreeka põhjaosas vältimaks ülekoormatud Türgi väinade läbimist.

18. novembril 2007 avati Türgi - Kreeka gaasijuhe (Turkey-Greece Interconnector), mis hakkab esmakordselt viima Kaspia mere gaasi läbi Türgi ning Kreeka ülejäänud Euroopasse. Hetkel 285 km pikkune gaasijuhe pikendatakse 2012. aastaks 220 km võrra merealuse gaasijuhtme kaudu Itaaliasse. Gaasitoruga soovitakse tema täisvõimsusel aastateks 2012-2014 transportida 11,6 miljardit m³ gaasi aastas.

Põllumajandus

Üheks olulisemaks põllumajandussaaduseks ja toiduaineks on oliivid ja oliiviõli. 16% kogu maailma oliiviõliturust kuulub Kreekale. Kreekas endas on oliiviõli tarbimine inimese kohta kõrgeim maailmas. Rohkem kui 450 tuhandele Kreeka perele on oliivõli toodang kas esmaseks või teiseks sissetuleku allikaks. Oliivipuude koguarv on ligikaudu 120 miljonit ehk umbes 10 puud elaniku kohta.